82. Tallinn – Dubai – Kerala – Goa

Peaks mainima et 16 tundi lennukis istuda pole just kõigeägedam. Siin kohal suur tänu TravelIN-i reisikorraldajatele kes ei hoidsid inimesi teadmatuses. Hämmastaval kombel jäeti ka ära Dubais lubatud maaleminek. Esimesed 6 tundi sai ju ometi lennatud selle nimel et Dubais saab maale minna. Aga ei midagi! Lootsin et Dubais saab juua korraliku kohvi, sest teatavasti lennuki kohvi ei ole just kõige parem. Kuid selle asemel et kohvi juua pidime istuma terve lennuki täie inimestega lennukis. Ühe kohapeal, sellepärast et lennuki tankimise ajal ei tohi ringi liikuda. Isegi arvutist ei lubatud filmi vaadata. Dubai lennu peatus kestis kokku kolm tundi ning selle aja sees ei lubatud isegi mitte püsti seista. Kerala peatus oli veel arusaadav et seal maha ei lastud lennukist inimesi kuid Dubai peatuse mõtte jäi mõistatuslikuks. Samamoodi ka see et tervelennu aja ei antud edasi infot miks näiteks me istusime kolm tundi Dubais, samamoodi venis ka meie lubatud viieteist minutine peatus Keralas. Kerala peatus oli ka minujaoks pisut hirmutav, terve lennu aja olin ma kuulnud ju et Indias sajab ainult vihma perioodil ning muul ajal on nii kuiv et maa tolmab. Seal aga saime me kaela suhteliselt suure vihma ning inimesed kes sealt peale tulid, et Tallinna poole lendama hakata rääkisid et seal oldud kahest nädalast pool sadas kindlasti vihma.
Goa
Lennujaam olevat olnud veel viis aastat tagasi sõjaväe alluvuses, seda hõngu oli ka veel praegu tunda. Lennukist maha tulles saatsid meid sõjaväelased, hea turvaline tunne oli kohe alguses kui sind saadab täis varustuses sõjaväelane. Lennujaam ise on suhteliselt väike, kuid samas oli selles palju avarust ning mis kõigetähtsam seal oli konditsioneer. Kui sa oled istunud 16 tundi lennukis kus oli 21 kraadi ning siis lähed järsku välja kus õhk on kolm korda niiskem ning õhutemperatuur on öösel 32 kraadi siis on see kehale harjumatu. Pärast piirikontrolli ning kohvrite kättesaamist tungisid kohe peale minumeelest täiesti lapse ohtu mehikesed kes üritasid kohati vedada kohvreid mis olid suuremad kui nemad ise. Siinkohal oleks vist õige mainida et ma ei saanud aru mida inimesed nii palju siia kaasa võtsid. Tallinna lennujaamas CheckIn-is näitas mõnele inimesele kohvrikaal 42 kg, samas näiteks minu kohver kaalus ainult 5,2 kg. Goa ise kujutab endast ühte osariiki, mille suuruseks on umbes 3000 ruutkilomeetrit. Mis on siis põhimõtteliselt sama suur kui meie Viljandimaa. 110 km rannajoont, ning 100 kilomeetrit sellest on puhas liivarand. Tegemist on samas ka india kõige väiksema osariigiga, samas ka ühe kõige rikkamaga. Rahaks on siin ruupia, 1€ on 62 ruupiat. Keskmiselt teenivad inimesed siin 1000 – 1500 ruupiat kuus. Siinkohal võiks näiteks tuua et meie esimene õhtusöök läks maksma 620 ruupiat seda siis kolme peale, mis teeb eesti rahas umbes 170 krooni. Kõikidele õllesõpradele võin siinkohal õelda et pudel Kingfisher õlu maksab keskmiselt 45 ruupjat (Eesti rahas mubes 13 krooni), ühes pudelis on siin 0,6 L.
Veel peaks mainima et ma olen lõppuks leidnud endale elamiseks õige ajavööndi! Et saada kohaliku aega tuleb liita eesti ajale 3,5 tundi.